– ära langema ‹v› olematuks muutuma, ära kaduma; kõrvale, ära jääma = ära kukkuma (1. täh) ▫ Probleem langes ära. ▫ Sõit langeb ära. ■ (soorituse, oleku vms kohta:) tavapärasega võrreldes viletsamaks, kehvaks muutuma = ära kukkuma (1. täh) ▫ Ta ei kannata viina, langeb paari pitsi järel ära.